Hjem Máidnasiid huksehus
Árvádus: Lea gal ja ii dattege mihkkege.

Don leat várra fuobmán ahte ollu máidnasat leat huksejuvvon oalle ovttaláhkai. Jus dovddat dán šáŋra rikki dahje "grammatihka", de earuhat álkit máidnasiid eará šáŋrain, áddet maid máidnasat muitalit ja máhtát iešge hutkat máidnasiid.

Leat ráhkaduvvon máŋga teakstamálle čilgen dihtii muitalusa «grammatihka» dahje skovi. Aktántamálle lea eanemus dovddus. Aktántamálle lea ráhkaduvvon aiddo álbmotmáidnasiid vuođul. Seamma guoská kontráktamállii.

Ruošša Vladimir Propp gávnnahii ahte máidnasat leat oalle ovttaláganat ráhkadusa dáfus ja geahččalii ruošša imašmáidnasiid vuođul gávdnat rievddakeahtes dagaldagaid. Son gávnnai 31 ráhkaduselemeantta mat ovttas duddjojit máidnasa rikki dahje grammatihka. Dán mielde ruošša álbmotmáinnas lea muhtunlágan giella. Fránskkalaš Greimas fas geahččalii Propp barggu vuođul ovddidit muitalusa grammatihka mii heivešii seamma bures čáppagirjjálaš prosateavsttaide go álbmotmáidnasiidda ja triviálagirjjálašvuhtiige. Boađusin lei aktántamálle.

Aktántamálle

Aktántamálle čájeha muitalusa aktánttaid gaskavuođa. Aktánttat leat addi, subjeakta, objeakta, vuostáiváldi, veahkki ja vuostálasti. Aktánttat leat dávjá olbmot, eallit dahje máinnasfuođđut, muhto sáhttet maiddái leat abstrákta áššit dego ráfi, gudni ja gáđašvuohta.

Subjeavtta ovddasvástádus (prošeakta) lea gávdnat objeavtta ja doalvut dan vuostáiváldái. Dát sárgojuvvo konfliktaáksái. Vuostálasti geahččala caggat subjeavtta. Dát sárgojuvvo konfliktaáksái. Addi lea dat geas álggu rájes lea objeakta, ja danne sárgojuvvo gulahallanávssis gaskkal addi ja vuostáiváldi.

Addi       →           Objeakta       →           Vuostáiváldi (gulahallanávssis)

                                        ↑     (prošeaktaávssis)

Veahkki     →         Subjeakta     ←             Vuostálasti (konfliktaávssis)

Gufihtareallu-máidnasis lea geafes boazoreaŋga subjeaktan. Son oaidná gufihtarealu ja gufihtarnieidda ja áiggošii daid alcces. Gufihtareallu ja nieida leat aktántamálle objeaktasajis. Vuostálastin lea gufihttariid dáidu dahkat sihke iežaset ja ealuset oaidnemeahttumin. Áhkku gii neavvu gándda mo galgá birgehallat, lea su veahkki. Addin leat gufihttarat geat eaiggáduššet ealu, ja ealu vuostáiváldi lea gánda ieš.

Gieddegeašgálggu buorit rávvagat -máidnasis ii leat nu oktageardánis ráhkadus go ovddit máidnasis. Máidnasis leat máŋga prošeavtta; vara rávkan rikkes vieljas, geafes gándda mátki helvehii ja rikkes vielja mátki helvehii. Fertet juohke prošeavtta nammii deavdit aktántamálle. Dát čájeha ahte aktánttaid gaskavuođat sáhttet rievdat dahje ahte máidnasis eai leat seamma aktánttat seamma áiggi. Aktántamálle čájeha mo máinnas lea huksejuvvon, muhto ii muital gal nu ollu máidnasa sisdoalu birra.

Gieddegeašgálggu buorit rávvagat -máidnasa álggus lea geafes gánda subjeakta ja vuostáiváldi. Objeaktan lea varra. Addin fas su rikkes viellja. Vuostálastin ii leat oktage olmmoš, muhto baicce olbmo iešvuohta, namalassii su rikkes vielja hánisvuohta. Gándda veahkkin doaibmá fas muhtun eará iešvuohta, árkkálmastinvuohta. Máidnasa álggus konflikta dahje riidu riegáda dien guovtti iešvuođa gaskkas. Analyserejehket ieža máidnasa nuppi ja goalmmát prošeavtta!

Dán máidnasa analysa čájeha ahte olbmuin sáhttet molsašuvvat rollat dađistaga go dáhpáhusat ovdánit. Dás oaidnit ahte álggus lea geafes gánda subjeaktan, loahpas fas rikkes vielja. Oaidnit maid ahte máŋga olbmo dahje ealli sáhttet gullat seamma aktántii. Gándda vuostálastin helvehis ledje golbma beatnaga ja helvetáddjá. Olbmo iešvuođat maid sáhttet leat juhkkojuvvon máŋgga aktántii, nu go rikkes vielja hánisvuohta ja árkkálmastinvuohta máidnasa vuosttas oasis.

Dákkár analysavuohki mielddisbuktá ahte teaksta reduserejuvvo viehka ollu. Dušše riggi báhcá. Teavstta sisdoallu ii leat dán mielde nu dehálaš, eaige dáhpáhusat. Deaddu biddjo čielggadit prošeavtta ja olbmuid posišuvnnaid. Olbmuid posišuvnnat sáhttet rievdat dáhpáhusaid mielde. Aktántamálle ii čielggat dáhpáhusráiddu, muhto addá baicce hui stáhtalaš gova máidnasis. Eará ágga aktántamálle vuostá lea ahte dat ovttageardánahttá olbmuid muhtun doaimma čađaheaddjin. Dát ii leat nu stuorra váttisvuohta máidnasiid analyseredettiin danne go máidnasiid olbmot eai leat muđuige psykologalaččat čiekŋalit govvejuvvon.

Loga eambbo máidnasiid ja aktántamálle birra dás.

Kontráktamálle

Kontráktamálle vuođul lea vejolaš čielggadit máidnasa dáhpáhusráiddu. Dán analysamálle vuođđu lea ahte váldoolbmos lea juogalágan šiehtadus muhtimiin dahje muhtimiiguin. Šiehtadus sáhttá leat oalle eahpeformálalaš ja ii dárbbaš leat dihto olbmuin. Sáhttá maid leat sáhka gili, lagašbirrasa dahje bearraša norpmaid dohkkeheamis. Šiehtadusa rihkodettiin olmmoš gártá okto, oahpes sosiálalaš birrasa olggobeallái. Guhkes ja váttes proseassa álgá. Váldoolmmoš ferte vahágiid divvut ja duođaštit ahte dohkke fas oahpes birrasa lahttun dahje ahte ánssáša ođđa šiehtadusa. Oahpes birrasa olggobealde leat dávjá earalágán njuolggadusat ja norpmat go birrasa siskkabealde. Doppe sáhttá maid deaivvahit neahkameahttumiid dego stáluid, gopmiid, biru ja gufihttariid ja vásihit sin fámu. Kontráktamálle vuođul lea álki gávdnat juona fáhkkatlaš nuppástusaid. Aiddo dát dahketge máidnasiid gelddolažžan. Maiddái kontráktamálle redusere teavstta.

Loga čuovvovaš máidnasa:

Lei muhtun nieida. Su namma lei Elle Márjá. Son lei biigán Áslat Logjes. De lei son guođoheamen ja bođii Sieidevággái Sieidegeađggi lusa ja áiccai hui čáppa čoarvebastte. Ii son máššan. Son válddii bastte ja vulggii. Go joavddai ruoktot, de buohccái ja šattai hui heittot.

- Don dáiddát lihkahallan orru diŋggaid, dajai Áslat Logje.

- Mun válden čoarvebastte Sieidegeađggis, vástidii nieida.

Áslat Logje siđai su doalvut bastte ruovttoluotta. Nieida dagai nu. Go bođii ruoktot, lei dearvvas.

Máidnasa sáhttá kontráktamálle mielde ná analyseret:

Máidnasa váldoolmmoš lea nieida gean namma lea Elle Márjá. Guođohettiin bohccuid son rihkui ovtta dehálaš norpma sámiid gaskkas, namalassii ahte diŋggaid maid gávdná siiddiid luhtte ii galgga váldit. Muhto Elle Márjá ii máššan, son válddii čoarvebastte maid gávnnai Sieidegeađggi luhtte. Son rihkui dán láhkái kontrávtta, šiehtadusa, ja gárttai olgolatnjii. Doppe sáhttá dávjá deaivat stáluid, gufihttariid, jiehtanasaid ja eará neahkameahttumiid. Elle Márjá ii deaivan diekkáriid, muhto son buohccái, iige dearvvasmuvvan ovdal go doalvvui bastte ruovttoluotta sieidegeađggi lusa. Kontráktarihkkun mielddisbuktá álo rievdama. Váldoolmmoš ráŋggáštuvvo dasságo buhtte iežas vearrodagu.

Gávnnat go eará máidnasiid maid heive kontráktamálle mielde analyseret?