Hjem Eamiosku
Árvádus: Mii lea dat mii lea riegádan ovdal go Kristus iige datte leat boarrásat go njeallje vahku?

718-16 sieidi omh img_0018Dološ servodagas lei oskkus dehálaš oassi beaivválaš eallimis. Danne lei lunddolaš ahte osku báinnii beaivválaš eallima. Dan oaidná maiddái máidnasiin. Eanaš sámi máidnasat mat eai leat boahtán olggobealde, leat álgoálggus vuolgán oskkus. Sámiid eamioskkus ledje njuolggadusat mo galggai eallit. Maiddái danne lei lunddolaš ahte máidnasiin lei guovddáš sadji bajásgeassimis.

Máilmmigovva

Makkár máilmmigovva sápmelaččain lei dolin? Loga dás eambbo dan birra.

Máinnasfuođđut

Dološ máidnasiin ledje ollu máinnasfuođđut, mat gulle eamioskui. Olbmot dán áigge dovdet ain muhtun máinnasfuođđuid. Máinnasfuođđuin ledje máŋggalágán doaimmat. Muhtumat ledje dehálaččat mánáid bajásgeassimis. Dan sadjái go ovdamearkka dihtii gieldduhit mánáid mannamis jogaide, jávrriide dahje rašis jieŋa ala, de muitaledje máidnasiid ja muitalusaid čáhcerávgga birra. Čáhcerávga lei hui váibmil olbmuide ja erenoamážit mánáide. Seammaláhkái balddáhalle stáluin, vai mánát eai mana nu guhkás eret ruovttus.

Muhtun máinnasfuođđut čilgejedje amas ja imašlaš dáhpáhusaid. Jus muhtin fáhkkestaga rikkui ruđain, de dadje ahte son lei gávdnan čáhkalaggá ja njuovvan dan. Čáhkalaggás oainnát ledje dievva čoavjji ruđat. Ja jus muhtun šattai boazorikkisin dahje fidnii erenoamáš čáppa gusaid dahje bohccuid, de lohke ahte son lei daid ožžon gufihttariin. Gufihttarat adde riggodaga ja sápmelaččat fielladedje sin riggodaga. Nuppe bealis ledje dat olbmuid vašálaččat. Olbmot eai luohttán daidda. Gufihttarat ja stálut ovddastedje buot mii lei ropmi ja bahá. Ovdamearkka dihtii lei gufihtarlonuhus fasti. Máinnasfuođđut geavahuvvojedje maiddái čilget ja masá bealuštit muhtun mánáid olggušteami.

Eará doaibma máinnasfuođđuin lei ahte dat gozihedje morála. Eahpáraš lea dasa buorre ovdamearkan. Eahpáračča doaibma lei várjalit mánáid. Máidnasat eahpáračča birra galge muittuhit olbmuide ahte eai galgan goddit mánáid. Sámi servodagas, nu go earáge servodagain, dáhpáhuvai ovddeš áiggiid ahte nieiddat ja nissonolbmot vártnuhis dilis gárte aiddo šaddan mánáid guođđit jápmit.

Muhtun máinnasfuođđut oahpahedje dovdat buori ja bahá ja maiddái dohkkehit eallit dáinna guvttiin beliin. Leat ollu muitalusat Háhtešeani ja Njávešeani birra. Máinnasfuođđut geavahuvvojedje maiddái psykologalaš ventiilan. Omd. lei mánáin vuoigatvuohta suhttat ja čájehit dovdduid. Mánná galggai beassat luoktudit. Go mánná suhtadii, de lohke ahte dat lea gáskimin lávarádjá gámareašmosiid. Dalle eai galgan ollesolbmot vuorjat máná. Suhttu lei priváhta ášši. Ná oahpahalle mánát birgehallat iežaset suhtuin. Loga eambbo máinnasfuođđuid birra dás.

Máidnasat ja máinnasfuođđut leat báidnán sámi dáidaga: girjjálašvuođa, musihka, govvadáidaga. Jus sámi dáidaga galgá áddet ollásit, de gáibiduvvo ahte dovdá symbolaid mearkkašumi.

Eamioskku jávkadeapmi

718-19 runebomme museum

Sámi girjjálašvuođa ruohttasat leat sámiid eamioskkus. Dološ servodagas lei osku dárkilit čadnon birgejupmái man vuođđun lei fas luondu. Oskkus ii lean iešalddis árvu danne go ii lean lunddolaš juohkit beaivválaš eallima osiide. Osku galggai veahkehit olbmuid birget birrasis gos gal ledje luondduriggodagat, muhto maiddái uhkádusat dego boraspiret ja dálkkit. Buot gulle oktii ja buohkat ledje sorjavaččat nuppiin.

Dát osku jávkagođii 1700-logu rájes miššonearaid doaimmaid geažil. Eamiosku gildojuvvui, báhpat ja miššonearat čohkkejedje ja bolde meavrresgáriid ja bággejedje sámiid kristtalaš oskui. Dát lei dušše okta vuohki dáruiduhttit sámiid ja dán láhkái koloniseret Sámi.

Unna oasáš meavrresgáriin gárttai dávvirvuorkkáide olgoriikii. Muhtimiid sámit ieža čihke. Vaikko deaddu lei garas, ii jávkan eamiosku nu álkit. Váhnenguovttos sáhtiiga diktit báhpa gásttašit mánáska Ipmila, Bártni ja Bassi vuoiŋŋa nammii ja navdit máná muhtun dáža gáibmin. Báhpat eai dohkkehan oainnát sámi namaid. Muhto ruoktot joavddadettiin váhnenguovttos gásttašeigga áinnas máná ođđasit, dán háve Sáráhká nammii, ja attiiga mánnái sámi nama. Dán láhkái sámit dájuhedje báhpaid ja miššonearaid. Sii dahkaludde ahte ledje luohpan báhkinvuođas, muhto bálvaledje ain suoli siiddiid ja iežaset ipmiliid.

Eamioskku bázahusat

Go mii leat meahcis dollagáttis gáfestallamin, lea dábálaš ahte eat juga gáfegohpa guorusin, muhto dišket maŋimuš goaikkanasaid árranii.

Eat dáidde buohkat diehtit manne ná dahkat...

Ain dán áigge leat sámiid gaskkas bázahusat eamioskkus. Eatnasat eai oppa dieđege ahte min beaivválaš eallimii ain gullet árbevierut ja gáttut mat leat vuolgán oskkus mii máŋga čuođi jagi dassá juo dubmehalai jávkat.

Guvlláriid doaibma duođašta maid ahte dološ noaidevuohta lea sitkat. Jáhkku doaktáriidda ja oarjemáilmmi dálkkodanvugiide ii leat vel nu stuoris ahte guvllárat livčče šaddan dárbbašmeahttumin.

Vel čoakkalmasain ja girkuinge gávdnojit dákkár bázahusat. Sámi searvegottiid lávlunvuohki spiehkasta hui čielgasit stuorraservodaga searvegottiid lávlunvuogis. Daddjo ahte sápmelaččat juiget sálmmaid. Luohti ja juoiggus han lei guovddážis maiddái noiddiid gaskkas go geahččaledje oažžut oktavuođa earret eará jábmiid sieluiguin. Læstadianismii, oskkusuorgái mii lea vuolgán sápmelaččaid iežaset gaskkas, orru eamiosku vel eanet váikkuhan. Lihkahusat lea okta buorre ovdamearka das.

Ollu máidnasat váldet vuođu eamioskkus. Máinnasmáilbmi lea fas ollu dáiddáriid inspirašuvnna gáldu. Dán láhkái dadjat juo olles min immateriálalaš kulturárbbi vuođu lea eamiosku.