Hjem Áigodat ovdal 1965

718-28 elsa laulaSámi servodagat rievdagohtet

Máilmmisođiid gaskkas rievdagohte sámi servodagat, ja dan mielde maid girjjálašvuohta. Dološ servodagain lei ealli njálmmálaš girjjálašvuohta, ee. máidnasat ja muitalusat main lei dehálaš doaibma mánáid bajásgeassimis, oahpaheamis, guoimmuheamis, morála gohcimis, servodatárvvoštallamis ja identitehtanannejeaddjin. Go servodagat sektoriserejuvvogohte, de máidnasiid doaimmat maid rivde seammás go čálalaš kultuvra ja dárogiella vuoitigođii.

Mii muđui dáhpáhuvai Norgga beal Sámis 1840-1965?

Servodat-suorggit

Dehálaš dáhpáhusat sámi servodagas

Dehálaš dáhpáhusat muđui máilmmis

Dáža politihkka

  • Dáruiduhttinpolitihkka almmolaš politihkkan gitta 2. máilmmisoađi rádjai
  • 1906-12: Unjárgalaš oahpaheaddji Isak Saba Stuorradiggeáirrasin
  • 1959: Sámelávdegoddi evttohii mo nannet sámi kultuvrra, servodaga ja ealáhusaid
  • 1963: Stuorradiggi dohkkehii váldooasi evttohusain
  • 1913: Norgga nissonolbmot ožžo jienastan-vuoigatvuohta
  • 1914-1918 ja 1940-45: máilmmisoađit
  • 1945: Ovttastuvvon nášuvnnat (ON)
  • 1948: ON dohkkehii Olmmošvuoigatvuođa-julggaštusa
  • 1965: Norgga kulturráđđi ásahuvvui

Oahpahus

  • 1880: njuolggadus mii dajai ahte sámi mánát galget oahppat lohkat sámegiela, sihkkojuvvui
  • 1898: njuolggadus ahte sámegiella ii galgga geavahuvvot, čavgejuvvui. Fámus 1959 rádjai.
  • 1899: Plána internáhtaid ásaheami ektui dohkkehuvvui
  • skuvla doaimmai dáruiduhttinásahussan olles dán áigodaga
  • 1924: Per Fokstad evttohus mo ovddidit sámi skuvlla
  • 1936: Finnemišuvdna ásahii Samisk folkehøgskole Kárášjohkii
  • 1953: Statens heimyrkesskole for samer ásahuvvui Guovdageidnui
  • 1939: Vuođđoskuvlla oahppoplána “Normalplanen

Osku ja girku

  • 1830´ rájes: Læstadialaš oskosuorgi leavvá sámiid gaskkas
  • 1852: Guovdageainnu stuimmit
  • 1988: Finnemišuvdna ásahuvvui eastadan dihtii læstadialaš oskosuorggi
  • 1895: Biibbal davvisámegillii
  • Finnemisjonen
  • 1961: Vuosttas nisson-báhppa Norggas

Ealáhusat

  • 1740-1917: Pomorgávppašeapmi
  • 1751: Lappekodisillen
  • 1826: norgga-ruošša-rádjašiehtadus
  • 1902: Eanavuovdinláhka gilddii olbmuid geat eai hálddašan dárogiela oastimis eatnama.
  • 1933: sámefálddit boazodoalu bajimuš hálddajinšeaddjin
  • 1948: Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi
  • Máilmmisođiid gaskkas: “Den finske fare”
  • 1896: Norges Bondelag
  • 1913: Norsk bonde og småbrukerlag
  • 1926: Norsk fiskarlag
  • 1933: boazodoalloláhka

Teknihkalaš ovdá-neamit

  • Elrávdnji
  • Johkamohtor
  • Biila
  • Vuosttas biila Kárášjogas
  • Áigodaga loahpas: telefovdna ja muohtaskohter
  • 1882: elrávdnji Norggas
  • 1886: Vuosttas biila máilmmis
  • 1886: Telefovdna
  • 1895: Vuosttas biila Norggas
  • 1940-1950 logus: Dihtor

Giella

  • 1885-86: J.A. Friis sátnegirjji almmuhuvvui
  • 1926-29: Konrad Nielsena sátnegirjji almmuhuvvui
  • 1930: Paavo Ravila čállinvuohki (SF)
  • 1948: Bergsland/Ruong davvisámegiela čállinvuohki( N+S)
  • 1950: Erkki Itkonen čállinvuohki (SF)
  • 1929: Guokte čállingiela dárogielas; girjegiella ja ođđadárogiella

Politihkalaš organiseren

  • 1904: Elsa Laula Renberg almmuhii čállosa «Inför lif och död: Sannings-ord i de lapska förhållandena»
  • 1910: Vuosttas sámi nissoniidsearvi norgga bealde Brurskanken samiske kvindeforening vuođđuduvvui
  • 1917: Vuosttas sámi riikačoahkkin Troandimis
  • 1948: Oslo sámisearvi vuođđuduvvui
  • 1953: Vuosttas davviriikkalaš sámekonferánsa dollui Johkamohkis
  • 1956: Davviriikkaid Sámiráđđi
  • 1959: Sámekomitea árvalus
  • 1960: Beassašcealkámuš Kárášjogas
  • 1814: Norgga vuođđoláhka
  • 1905: Norga sierra riikan
  • 1917: Suopma sierra riikan
  • 1917: Ruošša revolušuvdna
  • 1948: ON vuođđuduvvui
  • 1951: Amnesty international

Media

  • 1872-75: Vuosttas sámi áviisa Muittalægje
  • 1898-: Nuorttanaste
  • 1946: Vuosttas radiosátta sámegillii
  • 1604: Máilmmi vuosttas aviisa
  • 1763: Norggaa vuosttas aviisa
  • 1895: Máilmmi vuosttas filbma
  • 1910: Máilmmi vuosttas radiosátta
  • 1933. Norgga vuosttas radiosátta
  • 1946: Máilmmi vuosttas tv-sátta
  • 1958: Norgga vuosttas tv-sátta

Dáidda

  • 1902-38: Vuosttas sámi govvadáiddár, John Savio
  • Romantihkka /Našunálaromantihkka 1700 - 1890
  • Modernisma 1890 jagiin- 1960 jagiid rádjái
  • Postmodernisma álgá 1950 – 60 jagiin

Girjjálaš-vuohta

  • 1906: Vuosttas sámi romána dárogillii, I Dyreskind (Matti Aikio)
  • 1910: Vuosttas sámi diktagirjjáš, Muohtačalmmit (Pedar Jalvi)
  • 1910: Muitalus sámiid birra (Johan Turi)
  • 1912: Vuosttas sámegiela romána, Beaiveálgu (Andres Larsen)
  • 1927-29: Qvigstad: Lappiske eventyr og sagn
  • 1842: Lönnrot:Kalevala
  • 1852: Asbjørnsen og Moe: Norske folke-eventyr
  • 1860-90: Norgga realismma golleáigi (Ibsen, Lie, Bjørnsson, Kielland)
  • 1917: Hamsun: Markens grøde
  • 1830 rájes: Našunalromantihkka
  • 1842: Lönnrot: Kalevala
  • 1850 rájes: Industrialiseren, realisma ja deaddu servodahkii
  • 1852: Asbjørnsen og Moe: Norske folke-eventyr
  • 1860-90: Norgga realismma golleáigi (Ibsen, Lie, Bjørnsson, Kielland)
  • 1890 rájes: ođđaromantihkka ja deaddu indiviidii
  • 1900- logus:Darwinisma
  • 1917: Hamsun: Markens grøde
  • 1927-29: Qvigstad: Lappiske eventyr og sagn
  • 1962: Davviriikkaid Ráđi girjjálavuođagirjjálašvođabálkkašupmi ásahuvvui

Áiggi ten-denssat

  • muittašangirjjálašvuohta
  • 1830 rájes: Našunal-romantihkka
  • 1850 rájes: Industrialiseren, realisma ja deaddu servodahkii
  • 1900-logus:Darwinisma
  • 1890 rájes: ođđaromantihkka ja deaddu indiviidii