Árvádus: Beaivit giddagasas, ihkku luvvosat.

Máidnasat leat oassin álbmotdiktemis. Máinnasteapmi gullá min njálmmálaš girjjálašvuhtii mas leat guhkes árbevierut ja mii lea vuođđun dálá čálalaš girjjálašvuhtii. Dasa gullet maiddái ee. sátnevádjasat, árvádusat, hoahkamat ja diiddat. Álbmotdiktema dahje njálmmálaš girjjálašvuođa deháleamos dovdomearka lea ahte eat dieđe geat dáid leat hutkan dahje dikten. Dat leat leavvan njálmmálaččat olbmos olbmui ja dán láhkái seilon álbmoga muittus.

Lea máŋgii váttis earuhit sámi muitalusaid ja máidnasiid. Muitalusa vuođđun leat duohta dáhpáhusat. Olbmuin ja báikkiin leat namat, ja dáhpáhusat gullet dihto áigái. Máidnasa dáhpáhusat leat dávjá miellagovahallama buktagat, ja buot lea vejolaš. Olbmuin ja báikkiin eai leat álo albma namat, ja áiggi birra hárve muitaluvvo.

Daddjo ahte máidnasat leat riikkaidgaskasaš árbi. Dán jurdaga mielde čielga sámi dahje dáža máidnasat eai gávdno. Geahčat mat Qvigstad girjji Lappiske eventyr og sagn. Doppe gávnnat ollu máidnasiid mat gieđahallet áššiid mat ledje áibbas apmasat dološ sámi servodahkii, omd. gonagasat, stuorra šloahtat, báhpat, girkut ja biro. Dán sullasaš máidnasat gávdnojit dadjat juo miehtá máilmmi ja gullet máilmmi oktasaš árbevirrui. Muhtun dutkit oaivvildit ahte dát máidnasat leat boahtán oalle maŋŋit sámi kultuvrii ja danne eatnasiid lea oalle álki dovdat. Dat eai leat vuogáiduvvan sámi servodahkii.

Lea dehálaš muitit ahte sámi máidnasat ja muitalusat leat nu go earáge sámi kulturoasit báinnahallan eará kultuvrraide. Lea lunddolaš ahte ránnjákultuvrrat váikkuhit guhtet guoimmiset. Danne muhtun sámi máidnasat sáhttet muittuhit ovdamearkka dihtii dáža ja suoma máidnasiid dahje dain gávdnojit oasit mat leat boahtán eará álbmogiid máidnasiin. Historjá duođašta ahte sápmelaččain lea leamaš dáidu geavahit olggobealde boahtán váikkuhusaid massekeahttá iežaset mihtilmasvuođaid.

Vaikko máidnasat buorre muddui leat oassin oktasaš kulturárbbis, gávdnojit dieđusge čielga sámi máidnasat. Muhtun máidnasiin vuhtto hui dološ vuođđu ja dain leat oasit mat čielgasit gullet dološ oskui, omd. máinnasfuođđut dego gufihttarat, stálut ja noaiddit. Ii oktage dieđe gos ja goas dákkár máidnasat leat riegádan. Diehtit ahte leat hui boarrásat. Loga maid Vuokko Hirvonen čállá máidnasiid ja muitalusaid birra dás. 

Just Knut Qvigstad

Just Knud Qvigstad riegádii Ivgumuotkkis 1853:s ja jámii 104-jahkásažžan 1957:s. Son lei filologa ja oahpahalai maid sámegiela. Oahpahettiin sámegiela Tromsø Seminariumas (oahpaheaddjiskuvllas) son dutkagođii sámegiela ja -kultuvrra. Erenoamážit álbmotmáidnasat bokte su beroštumi. Nu son čohkkegođii sámi máidnasiid ja muitalusaid. Sus ledje sámegielat informánttat ja máinnasčohkkejeaddjit. Čoakkáldat ilmmai girjin 1927-29.

Qvigstad ii čohkken máidnasiid ja muitalusaid sápmelaččaid várás, muhto dutkiid várás, vaikko materiála lei sihke sámegillii ja dárogillii čállojuvvon. Qvigstad doarjjui oainnát dáruiduhttima, son ii oaidnán ávkki sámegiela ja -kultuvrra seailluheamis. Maiddái giella čájeha ahte máidnasat ja muitalusat ledje vuosttažettiin jurddašuvvon dutkiide. Dain ii leat eisege nu ealli ja njuovžilis giella go ovdamearkka dihtii Asbjørnsen ja Moe čohkken dáža álbmotmáidnasiin.

Qvigstad čoakkáldat devddii buot dieđalaš gáibádusaid mat dan áiggi ledje dákkár čoakkáldagaide. Das leat ee. dieđut guđe guovllu máidnasat ja muitalusat leat, geat muitaleaddjit leat ja goas leat muitaluvvon. Máidnasat leat sirrejuvvon joavkkuide suopmelačča Antti Aarne máinnasšládjalogahallama vuođul. Nu leat elliidmáidnasat biddjon sierra, imašmáidnasat sierra ja nu ain. Qvigstad sirrii maid gaskkal máidnasiid ja muitalusaid. Brita Pollen lea rievdadaddan ja ođđasit redigeren oasi máidnasiin ja muitalusain maid Qvigstad lei čohkken. Loga mo son lea redigeren dán materiála Samiske beretninger-girjjis (1997). Mo du mielas orru su redigerenvuohki?

Johan Turi

Johan Turi riegádii 1854:s Guovdageainnus ja jámii Čohkkirasas 82-jahkásažžan. Son lei badjeolmmoš ja dovddus gumpebivdi. 1910:s ilmmai su girji Muitalus sámiid birra mii lei vuosttas girji sámi kultuvrra birra, maid sápmelaš lea čállán. Dánskalaš dáiddamálár Emilie Demant Hatt movttiidahtii su čállit. Johan Turi lei vásihan mo sápmelaččat ja ruoŧŧelaččat dávjá boastut áddejedje guđet guimmiideaset. Su ulbmil lei danne čilget sámi kultuvrra vuosttažettiin ruoŧŧelaččaide.

Johan Turi oahpai lohkat ja čállit easkka rávesolmmožin. Girjjistis čállá ahte su girji sáhttá dušše šovkes gova addit máinnasteami dáiddus. Liikká girji duođašta ahte Johan Turi lei máinnasteami meašttir. Su giella ja muitalanvuohki spiehkastage sakka Qvigstad girjji gielas ja muitalanvuogis.

Eará máinnasčohkkejeaddjit

Maiddái earát, sihke sápmelaččat ja olggobeali olbmot, čohkkejedje sámi njálmmálaš árbevieru. Beroštupmi njálmmálaš árbevirrui lei boađus álbmotromantihkas man jurdagat levve Gaska-Eurohpás davviriikkaid universitehtaide 19. čuohtelogu álggus. Loga eambbo álbmotromantihka birra dás

Anders Fjellner (1795-1876) lei máttasápmelaš. Son logai báhppan Uppsalas gos deaivvai C. A. Gottlunda. Gottlund gii almmustahtii vuosttas suoma álbmotdiktačoakkáldaga, bovttii Fjellnera beroštumi girjjálašvuhtii. Fjellner fárrii davás ja doaimmai báhppan Gárasavvonis ja Čohkkirasas. Doppe son oahpai sihke davvisámegiela ja suomagiela ja čohkkii máidnasiid ja luđiid. Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmis lei okta boađus dás. Ruoŧŧelaš lappologa K. B. Wicklund ii jáhkkán ahte sápmelaččain gávdnui dákkár epihkalaš poesiija. Su mielas lei nu dievaslaš ahte Fjellner gal fertii leat ieš dán hutkan. Wicklunda garra árvvoštallan sáhtii leat sivvan dasa go Fjellnera giehtačállosat eai gávdno odne gosge. Ii lean várra dan áiggi nu stuorra beroštupmi rájadit ”dájuheaddji” giehtačállosiid.

Pedar Jalvi (1888-1916) gii riegádii Vuovdaguoikkas, lei suomabeali vuosttas sámi girječálli. Son váccii oahpaheaddjioahpu Jyväskyläs ja fárrii ruovttoluotta davás. Son čálii čáppagirjjálaš teavsttaid. Dovdoseamos dikta lea Muohtačalmmit. Son maiddái čohkkii sámi máidnasiid, muitalusaid ja luđiid ja jorgalii daid suomagillii.

Suopmelaš Jakob Fellmann (1795-1875) lei báhppan ee. Ohcejogas 1820-logus. Sus lei beroštupmi sámegillii jo ovdal go bođii Ohcejohkii. Son jorgalii girkolaš teavsttaid suomagielas sámegillii ja sárdnidii sámegillii. Son čálii maiddái sámegiel áppesa, muhto dan ii ožžon deaddiluvvot. Dasa lassin čohkkii Fellmann máidnasiid, muitalusaid ja luđiid Ohcejogas, Vuohčus ja Soađegilis.

Jens Andreas Friis (1821-1896) Sogndalas eret lei professor sámegielas ja suomagielas Kristiania universitehtas. Deháleamos boađus su gielladutkanbarggus lei sátnegirji ja nu gohčoduvvon Friis-čállinvuohki mii geavahuvvui ee. sámegiela biibaljorgalusas. Friis čálii maiddái čáppagirjjálaš teavsttaid. Lajla-nammasaš romána mii lea máŋgii filbmejuvvon, lea eanemus dovddus. Dasa lassin čálii Friis sámi eamioskku birra. Son jođii Sámis, maiddái suomabealde, ja čohkkii máidnasiid ja muitalusaid. Ollu dáin leat girjjis Lappisk mythologi, eventyr og folkesagn mii almmuhuvvui 1871:s.

Suoma gielladutki Eliel Lagercrantz (1894-1973) galledii siskkit Várjjaga 1920:s ja 1925:s. Son čohkkii sámi máidnasiid, muitalusaid ja luđiid. Son maid govvidii olbmuid ja visttiid. Oassi su teavsttain ja govain almmuhuvvojedje ráiddus Lappishe Volksdichtung I-IV (1957-1966, Finsk-Ugrisk Selskap).